Äripäeva aasta tegijad: parimad sulesepad ja taustajõud

Äripäeva aasta ajakirjanik on uudistetoimetuse reporter Marge Väikenurm, kes tuli Äripäeva tööle maakonnalehest Valgamaalane aasta tagasi. Lühikese ajaga on Marge muutunud toimetuse väga oluliseks osaks, kelle panus on märkimisväärne.

Marget iseloomustab ajakirjanikuna põhjalikkus. Ta teeb kajastatava teema endale hästi selgeks, lisaks iseloomustab tema kirjutatud artikleid allikate rohkus. Marge on mitmekülgne kirjutaja, ta on tugev erinevates ajakirjanduslikes žanrites, teeb tööd nii enda ideedega, kui on ka alati valmis lööma kaasa mõne ootamatu päevakajalise teema lugejateni toomisel.

Ta on järjekindel ega anna alla. Ajakirjaniku töös on tavapärane, et asjaosalised ei taha teemat kommenteerida või dokumente avalikustada. Marge ei lase end esimestest tagasilöökidest segada ega jäta artikli kirjutamist pooleli.

Marge töötab palju iseseisvalt. Tal on enamasti töös mitu teemat ja seetõttu ilmub Marge sulest ka palju lugusid. Tema tekstid ei vaja toimetajalt suurt sekkumist, sest on kirjutatud ilusas eesti keeles. Ta oskab ka keerulised teemad muuta lugejale kergelt haaratavaks ja arusaadavaks.

Toimetuse silmapaistjad

Aasta ajakirjaniku nominendid on Eliisa Matsalu ja Sirje Rank. Eliisa on Äripäevas töötanud ajakirjanikuna ligi kaks aastat. Selle ajaga on temast saanud sarnaselt Margega üks toimetuse alustalasid, kes on tõeline püstolreporter ehk valmis tegema lugu igal teemal ja igal ajal. Ta on teinud lõppeval aastal mitu uurivat ning probleemlugu ja osa nendest ka koostöös teiste riikide ajakirjanikega. Eliisa on uudishimulik ja teeb tööd suure õhinaga, ta on alati rõõmsameelne, sõbralik ja abivalmis.

Kui Eestis annavad lugejad enamasti ajakirjanike tööle tagasisidet, kui pole millegagi rahul, siis Äripäeva välisuudiste toimetaja Sirje on vastupidine näide. Tema töö on pälvinud palju tunnustust ka väljaspool toimetust. Sirje on Äripäevas töötatud 20 aastaga muutunud kvaliteedimärgiks, keda usaldatakse. Ta on väga nõudlik enda ja teiste suhtes, talle on lugeja alati esimesel kohal. 

Sirje on ajakirjanik 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas. Ajalehe toimetus ei ole vanadekodu, kus aeg rahulikult veereb, on ta ise ajakirjaniku tööd iseloomustades öelnud. Sirje on seadnud lati väga kõrgele ning pingutab pidevalt, et sellest latist üle saada. Ta ei piirdu ainult endaga, vaid soovib ja ärgitab, et kogu toimetus sellest kõrgele seatud latist üle saaks.

Aasta toimetaja on ajakirjanike tugev tugi

Äripäeva ajakirjanikud valisid aasta toimetajaks Harry Tuule ja Ülo Toomsalu. Kui Harry roll toimetajana on eeskätt ajakirjanike meeskonna operatiivne juhtimine, teemade valik, ideede sõelumine ja ajakirjaniku toetamine loo tegemise ajal, siis Ülo roll on lugudele lõpliku lihvi andmine ehk töö tekstiga pärast seda, kui ajakirjanik on selle valmis saanud ja otsustanud, et see võiks ilmuda.

Harry panus ajakirjanike arengusse on silmapaistev. Kui kellelgi napib ideid, siis leiab Harry alati kiiresti mõne uue ja huvitava teema. Kui kellelgi on tekkinud kirjutamisel tõrkeid või takistusi, siis on Harry hea innustaja ja ärgitaja, sest oskab probleemile läheneda teisest küljest.

Ta on hea nõustaja, kuid tema töö ei piirdu ainult ajakirjanike juhendamisega. Harry kirjutab ka ise palju. Tema arvamusartiklid on heas mõttes provokatiivsed, mis ärgitavad lugejaid kaasa mõtlema ning sulge haarama. Harry ei ole kinni stampides, ta otsib uudseid lahendusi ning julgeb katsetada ja eksperimenteerida.

Sõbralik ja nõudlik kolleeg

Ülo on üks staažikamaid toimetajaid, kes on Äripäevas töötanud üle 22 aasta. Ta on nõudlik pedant, tema kriitika lugude kohta on asjakohane ja alati hästi argumenteeritud. Samas on ta kolleegidega silmapaistvalt kannatlik ja heatahtlik.

Tal on väga hea silm detailidele, tema toimetamistöö on sisuline ja põhjalik ning ta ei piirdu ainult õigekirja ning hooletusvigade parandamisega, vaid muudab teksti ka selgeks ja lugejale arusaadavaks. Deadline ehk tähtaeg on toimetustes oluline märksõna, mis enamasti saabub liiga vara ja võib toimetuse õhkkonna muuta närviliseks. Ülo suudab aga ka kõige kriitilisemas olukorras säilitada rahu ja sõbralikkuse.

Praktiliste lugude võlurid

Sel aastal valis Äripäev esimest korda ka parima praktiliste lugude toimetaja ning kaasautori. Tipud pälvisid esiletõstmise teistega arvestamise, kaasamõtlemise ning oodatust enamaga panustamisega.

Äripäev ilmutab aastas üle 120 lisaväljaande ning igal nädalal 5-7 rubriiki, milles ilmuvad praktilised artiklid aitavad nendes valdkondades otsuseid langetada, pakuvad ideid ning toovad esile edukaid praktikaid. Huvitava materjali eest seisavad hea toimetajad, kes lisaks ise kirjutamisele otsivad paeluvaid ideid, tellivad neist põnevad lood kaasautoritelt ning valmistavad materjali ette leheveergudele kujundamiseks.

Toimetajatest kõige paremini teeb seda Äripäeva kaasautorite ning kujundus-, keele- ja fototoimetajate hinnangul kuukirjade Oma Maja, Sisustaja ning Gentlemani toimetaja Elen Luht. Kolleegide hinnangul paistab ta silma hea planeerimisega, mistõttu on teistel lihtne oma töölõiku teha. Tema ideed ja materjal aga on viinud tema hoole all olevad väljaanded uuele tasemele.

„Kuigi tal endal on lõputult ideid, on ta teemade puhul avatud ka kaasautori initsiatiivile ning see pole lihtsalt viisakas sõnakõlks, vaid järeleproovitud tõsiasi,“ kommenteeris üks kaastöötaja.

Lisaks tõstsid kolleegid esile rubriikide ja kuukirja Juhtimine toimetajat Urve Vilki ning Äripäeva nädalalõpulisa Puhkepäev eest vastutavat Signe Sillasood, kes lisaks toimetamisele kirjutab ka kaasautorina.

Kirjutajad, keda nõutakse

Parimale toimetajale lisaks hindasid eriväljaannete-rubriikide toimetajad ka lugusid tegevaid kaasautoreid ja selles jaotuses jagasid parima tiitlit Merike Lees ning Signe Sillasoo.

Merikese puhul toodi esile näiteks seda, et ta esindab haruldast koolkonda ehk saadab oma artiklid ära enne tähtaega ja tõttab vajadusel ka profilt appi. „Ta on kiire kirjutaja ning seetõttu võib talle usaldada ka n-ö tulekahjude kustutamised, kui kiiresti on vaja lugu, mida algselt plaanis polnudki,“ märkis üks kaastöötaja.

Signe puhul mängisid rolli lisaks abivalmidusele näiteks toimetajapilguga materjalisse suhtumine ehk lisaks kirjutatavale artiklile mõtleb ka illustreerimise, liigendamise ja ülesehituse peale, muutes sellega tellija tööd lihtsamaks. „Kui tal oleks rohkem mahti ja aega, kasutaksin kaasautorina kindlapeale ja tihedamini,“ märkis kolleeg.

Lisaks neile kiitsid toimetajad kõige rohkem veel Maarja Lega, Hele-Maria Taimla, Joonas Kerge ja Mari Hiiemäe tööd.